Rules

START :

Vastavalt Rahvusvahelise Ujumisliidu (Federation Internationale de Natation Amateur, FINA) määrustele kehtib kõikidel võistlustel „ühe stardi reegel”. Vabaujumises, rinnuliujumises, liblikujumises ja kompleksujumises starditakse hüpates. Seliliujumises ja kombineeritud teateujumises peavad osalejad asetsema vees, nägu stardiseina poole, hoides käepidemetest. Keelatud on haarata varvastega ülevoolurenni servast või sellele toetuda. Stardi andmise hetkeni ei ole võistlejatel lubatud teha mitte mingisuguseid liigutusi. Start sooritatakse seinast tõukamisega. Pärast kohtuniku – referii – lühikesi vilesid peavad osalejad stardiks valmistuma (ära võtma liigse riietuse, välja arvatud ujumiskostüüm, vajaduse korral panema ette prillid) ja pärast pikka vilet astuma stardipukile. Selili-ujumise ja kombineeritud teateujumise korral tuleb viivitamatult hüpata vette ning teise pika vilega viivitamatult minna stardiliinile ja haarata käepidemetest (see on lubatud ka enne teist vilet).

Kui starter on saanud kohtunikult stardiloa (väljasirutatud käsi, mis peab jääma sellesse asendisse kuni stardisignaali kõlamiseni), annab ta käskluse „Kohtadele!”, mille järel vahetuses osalejad peavad kohe sisse võtma stardiasendi, asetades vähemalt ühe jala stardipuki esimesele servale. Käte asend ei ole reglementeeritud. Seliliujumise ja kombineeritud teateujumise puhul peavad osalejad võtma stardiasendi, olles vees ja haaranud käepidemetest. Alles siis annab starter signaali – sireeni (lasu, vile). Stardisignaaliks võib olla ka käsklus „Läks!” ja samaaegne järsk lipu lehvitus alla. „Ühe stardi reegli” puhul tuleb iga ujuja, kes stardib enne stardisignaali, diskvalifitseerida. Kui stardisignaal on kõlanud enne diskvalifitseerimist, tuleb lasta distants lõpetada ning eksinud ujuja diskvalifitseeritakse pärast vahetuse lõppemist. Kui diskvalifitseerimine toimub enne stardisignaali andmist, siis signaali ei anta ning järelejäänud ujujad kutsutakse tagasi lähtepositsioonile, kus nad peale starteri hoiatust stardivad uuesti.

VABAUJUMINE:

Vabaujumine tähendab, et ujujal on lubatud läbida distants suvalist ujumisviisi kasutades ning muuta seda suvaliselt distantsi kestel. Erandiks on kompleksujumine ja kombineeritud teateujumine, kus vaba-ujumiseks loetakse suvalist ujumisviisi, välja arvatud selili-, rinnuli- ja liblikujumisviis.

Pöördel ja finišis peab ujuja mis tahes kehaosaga puudutama seina. Ujumise ajal peab ujuja ükskõik milline kehaosa lõikama veepinda, välja arvatud pöörde ajal ning 15 m distantsil peale starti ja igat pööret. Selles punktis peab veepinda lõikama pea.

Olümpiamängudel on kavas 50 m, 100 m, 200 m, 400 m, 800 m (ainult naistel) ja 1500 m vabaltujumine (ainult meestel) ning 4 X 100 m ja 4 X 200 m vabalt teateujumine.

SELILIUJUMINE:

Olümpiamängudel on kavas 100 m ja 200 m distants.

Enne stardisignaali peavad ujujad võtma sisse lähteasendi, olles vees näoga stardiseina poole ning hoides mõlema käega käepidemetest. Keelatud on asetada jalgu ülevoolurenni äärele või toetuda sellele varvastega.

Peale stardisignaali ja pööret peab ujuja tegema tõuke seinast (pöörde-paneelist) ja ujuma seliliasendis kogu distantsi vältel, sooritades pöörde vastavalt stiilile. Normaalseks seliliasendiks loetakse keha pöörlemist ümber oma pikitelje kuni 90°. Ujuja pea asendil ei ole tähtsust. Käte ja jalgade liikumine on suvaline. Starditõuge peab olema sooritatud seliliasendis. Distantsi jooksul peab ujuja keha mis tahes osa lõikama veepinda, välja arvatud pöörde ajal ning 15 m distantsil peale starti ja igat pööret. Selles punktis peab veepinda lõikama pea. Pöörde ajal võib ujuja pöörata kõhuli ja teha pöördesse minekuks ühe käe või kahe käe samaaegse tõmbe. Peale kõhuli pööramist on keelatud sooritada jalalööke ja käte tõmmet, mis ei ole jätkuva pöörde osa. Ujuja peab pöörduma tagasi seliliasendisse enne seinast äratõukamist. Pöörde sooritamisel peab ujuja mis tahes kehaosaga puudutama seina.

Finišeerimisel peab ujuja puudutama seina seliliasendis. Keha võib olla finišeerimisel allpool veepinda. Kõige sagedamini esineb diskvalifitsee¬rimist siis, kui võistleja sukeldub 15 esimest meetrit, sama võib juhtuda pärast pööret.

RINNULIUJUMINE:

Olümpiamängudel on kavas nii 100 m kui ka 200 m distants, mõlemad nõuavad ujujalt head käte ning jalgade töö koordinatsiooni.

Esimese stardijärgse kätetõmbe algusest ja peale igat pööret peab ujuja olema rinnuliasendis. Keelatud on mis tahes hetkel pöörata seliliasendisse.

Kõik käte liigutused peavad olema samaaegsed ning sooritatud samal horisontaaltasapinnal. Käed sirutatakse ette rinnalt allpool veepinda, veepinnal või ülevalpool veepinda.

Küünarnukid peavad asetsema allpool veepinda, erandiks on viimane ettesirutus. Käte taha tõmbel võivad käed liikuda allpool veepinda või veepinnal. Tõmbel ei tohi käed minna kaugemale puusadest, välja arvatud esimesel kätetõmbel peale starti ja igat pööret.

Kõik jalgadega tehtavad liigutused peavad olema samaaegsed ja sooritatud samal horisontaaltasapinnal. Lubatud on üks jalgade delfiinilöök alla peale starti ja igat pööret.

Jalgade tõuke ajal peavad jalalabad olema pööratud väljapoole. Jalgade käärlöögid ning vibreeriv ja delfiinilöögisarnane liikumine alla ei ole lubatud. Jalataldade ilmumine veepinnale ei ole karistatav juhul, kui sellele ei järgne jalgade delfiinilöögisarnast liikumist alla.

Iga pöörde ajal ja finišeerimisel tuleb sooritada seinapuude samaaegselt kahe käega ülevalpool või allpool veepinda või veepinnal. Pea võib peale viimast kätetõmmet ja enne seina puudutamist asetseda vee all juhul, kui ta lõikab veepinda seinapuudutusele eelneva viimase täieliku või pooliku tsükli mis tahes punktis.

Iga täieliku või pooliku tsükli (koosneb ühest kätetõmbest ja ühest jalalöögist, nimetatud järjekorras) jooksul peab ujuja mis tahes kehaosa lõikama veepinda, välja arvatud peale starti ja igat pööret, kui on lubatud sooritada üks kätetõmme puusadeni, tuues käed tagasi algasendisse, ja üks liigutus jalgadega (sh. üks delfiinilöök), siis võib ujuja olla täielikult allpool veepinda. Pea peab ilmuma veepinnale teise tõmbe esimese osa kestel, enne käte jõudmist kõige laiemasse asendisse.

LIBLIKUJUMINE :

Olümpiamängude ujumisvõistlustel on selle stiili 100 m ja 200 m kõige vaatem ängulisemad. Ujuja keha liigub samamoodi kui delfiinil, kiiruse tagab kogu keha töö.

Alates esimesest kätetõmbest ja peale igat pööret peab ujuja olema rinnuliasendis, kusjuures õlad peavad olema veepinnaga paralleelsed. Keelatud on pöörata seliliasendisse.

Mõlemad käed tuleb veepinna kohal tuua ette korraga ning ka tõmme peab olema sooritatud mõlema käega korraga.

Kõik jalgadega tehtavad liigutused peavad ka olema samaaegsed. Lubatud on jalgade (ja päkkade) samaaegne liigutamine üles ja alla vertikaaltasandil. Jalad ja päkad ei pea tingimata olema samal kõrgusel, kuid nende liigutamine teineteise suhtes vastupidises suunas ei ole lubatud.

Iga pöörde ajal ja finišeerimisel peab ujuja puudutama seina mõlema käega korraga, tehes seda üleval- või allpool veepinda või veepinnal. Kui võistleja puudutab pöörde ajal seina vaid ühe käega, siis ta kõrval¬datakse.

Pärast starti ja pöörete ajal on lubatud vee all teha mõni jalalöök ning üks kätetõmme, mis peavad tooma ujuja vee peale. Ujujal on lubatud olla täielikult vee all kuni 15 meetrit peale starti ja igat pööret. Selles punktis peab ujuja pea lõikama veepinda. Ujuja peab jääma veepinnale kuni järgmise pöördeni või finišini.

KOMPLEKSUJUMINE JA TEATEUJUMISED :

200 m ja 400 m kompleksujumises läbib võistleja distantsi nelja ujumisviisi kasutades, vahetades neid pärast iga neljandiku läbimist järgmises järjestuses: liblikujumine, seliliujumine, rinnuliujumine ja vabaujumine. Iga distantsineljandiku lõpetamine peab vastama selle ujumisviisi finišeerimise määrustele. See ala nõuab ujujalt nii head tehnikat, kiirust kui ka vastupidavust.

Kombineeritud teateujumises jagatakse Londonis välja ainult üks medalikomplekt – 4 X 100 m. Võistlejad läbivad distantsi järgmises järjestuses: seliliujumine, rinnuliujumine, liblikujumine ja vabaujumine. Iga teateujumises osaleja peab lõpetama oma distantsi selle ujumisviisi finišeerimise m ääruste kohaselt.

DISTANTSI LÕPETAMINE:

Ujuja peab lõpetama distantsi sellel rajal, millel ta startis. Kõikide ujumisviiside korral peab ujuja pöörde sooritamisel puudutama otsaseina või pöördepaneeli, keelatud on tõugata ujula põhjast. Ujujat, kes on vaba-ujumise distantsil või kombineeritud teateujumise vabaujumise etapil tõusnud ujula põhja püsti, ei diskvalifitseerita juhul, kui ta ei käi mööda põhja.

DISKVALIFITSEERIMINE:

Osalejatel on keelatud tõmmata rajatrossidest, ujula servadest ja redelitest ning neist tõugata.

Ujuja, kes on distantsi läbimisel sattunud võõrale rajale ja segab teist ujujat, diskvalifitseeritakse. Kui see rikkumine m õjutab kannatada saanu tulemust, on kohtunikul õigus anda kannatanule m õnes muus vahetuses uus startimisvõimalus. Kui selline rikkumine leiab aset finaalis (poolfinaa¬lis), on kohtunikul õigus finaali korrata. Kui selline rikkumine oli ette kavat¬setud, peab kohtunik sellest informeerima võistluste korraldaja esindajat ja selle alaliidu esindajat, kelle ridadesse rikkuja kuulub.

Võistlejatel ei ole lubatud kasutada (ka riietuses) selliseid vahendeid, mis suurendavad kiirust, parandavad ujuvust ja aitavad kaasa vastupidavusele. Ujumisprillide kasutamine on lubatud. Riietus peab vastama headele tava¬dele, see ei tohi läbi paista. Ujumisriiete sobivuse üle otsustab kohtunik, kel ainsana on õigus sobimatus riietuses ujuja võistlustelt kõrvaldada.

TEATEUJUMISE REEGLID:

Teateujumises diskvalifitseeritakse see võistkond, kelle startiva ujuja jalad lahkuvad stardipukilt enne, kui eelnevat etappi lõpetav ujuja puudutab seina. Teatevahetus loetakse määrustepäraseks üksnes siis, kui pukilt lähtuv ujuja on startinud vähemalt 3/100 sekundit pärast seda, kui eelmise vahetuse võistleja on puudutanud sõrmedega basseiniseina. Diskvalifitseerimist ei toimu, kui eksinud sportlane tuleb tagasi ja puudutab seina. Stardipukile naasmist ei nõuta.

Teatevõistkonna nimeline koosseis ja nimeline järjestus peab olema üles antud enne vahetuse toimumist. Teatevõistkonna liige võib startida vaid ühel etapil. Teatevõistkonna koosseisus võib teha muudatusi eelujumiste ja finaalide vahel. Vahetus tehakse nende ujujate hulgast, kes on eelüles-andmisel registreeritud teateujumisest osavõtjateks. Etappide nimelise järjestuse rikkumisel võistkond diskvalifitseeritakse.

Ujuja, kes on lõpetanud oma distantsi või teateujumise etapi, peab lahkuma veest nii kiiresti kui võimalik, segamata seejuures veel distantsil olevaid ujujaid. Vastasel juhul ujuja või võistkond diskvalifitseeritakse.

Keelatud on teateujumises startijaid abistada (hoida käsi või jalgu, tõugata jne).

DISTANTSI LÄBIMINE:

PEAKOHTUNIK:

Peakohtunikul on õigus

• sekkuda võistluste käiku suvalisel hetkel, et tagada võistluste määrustepärane toimumine;

• teha võistluste ajakavasse muudatusi, kui selleks on tekkinud äärmine vajadus ning see ei ole vastuolus võistluste läbiviimise m äärustega;

• keelata või katkestada võistluste läbiviimine, kui baas, olud, tehniline varustus ja inventar ei vasta võistluste läbiviimise m äärustele;

• võistluste käigus kohtunikke ümber paigutada ja kõrvaldada võistlustelt selliseid kohtunikke, kes ei tule toime oma kohustuste täitmisega või on ebakompetentsed;

• määrata lõplik finišijärjestus, kui finišikohtunike otsus erineb regist¬reeritud tulemustest. Töötava elektroonilise ajavõtusüsteemi või igal rajal kolme stopperi näidu olemasolu puhul tuleb nende näite kindlasti arvestada;

• diskvalifitseerida sportlane (võistkond) määruste rikkumise eest, kui referii nägi seda isiklikult või teatasid talle rikkumisest teised selleks ettenähtud kohtunikud;

• muuta kohtunike otsuseid, kui ta isiklikult näeb nende ekslikkust, ning teha otsuseid igas küsimuses, kus kohtunikel on lahkarvamus;

• teha otsuseid kõikide antud võistlusi puudutavate protestide kohta. Kui võistlustel on kasutusel videotehnika, peab referii seda kasutama iga protesti ja kahtluse tekkimise korral

• eemaldada edasisest osalemisest võistleja, kes ei ole ilmunud starti või autasustamisele ilma mõjuva põhjuseta.

STARTER:

Starter peab referiile otsekohe teatama, kui sportlane stardis sihilikult venitab, ei allu tema korraldustele või rikub muul viisil distsipliini, kuid ainult referiil on õigus sportlast selliste rikkumiste eest diskvalifitseerida ning sellist diskvalifitseerimist ei loeta valestardiks.

Starteril on õigus otsustada stardi määrustepärasuse üle. Kui starter ei kutsu võistlejaid pärast stardisignaali andmist tagasi, loetakse start toimunuks. Stardisignaali andmisel peab starter asetsema ujula küljeserval, umbes 5 m kaugusel stardijoonest nii, et ajamõõtjad näeksid ja kuuleksid stardi-signaali segamatult ning et sportlased seda kuuleksid.

PÖÖRDEKOHTUNIK:

Tavaliselt määratakse pöördekohtunikud ujula pöördeotsa, igale rajale üks. Stardisillapoolses otsas antakse pöördekohtuniku ülesanded ajamõõtjatele. Üks pöördekohtunik määratakse pöördekohtunike vanemaks. Vanempöördekohtunik peab kindlustama pöördekohtunike kohustuste täitmise kogu võistluse vältel. Pöördekohtunikud peavad jälgima osalejate poolt sooritatava pöörde määrustepärasust alates viimase seina puudu¬tamise eelse käetõmbe algusest kuni esimese pöördejärgse käetõmbe lõppemiseni. Stardipoolse otsa pöördekohtunikud peavad samuti jälgima, et sportlased järgiksid vastavaid määrusi alates stardist kuni esimese käe-tõmbe lõpuni. Finišipoolse otsa pöördekohtunikud peavad jälgima, et võistlejad lõpetaksid distantsi määrustepäraselt.

Iga pöördekohtunik peab 800 ja 1500 m vabaujumise distantside puhul pidama arvestust tema rajal ujuva sportlase poolt läbitud ujulapikkuste kohta ja näitama talle spetsiaalsetel numbritahvlitel järelejäänud ujula-pikkuste arvu. Stardipoolse otsa pöördekohtunikud peavad andma hoiatussignaali (vile või kell), kui nende raja võistlejal on jäänud finišini kaks ujulaotsa pluss 5 m. Teateujumises peavad pöördekohtunikud jälgima teatevahetuse määruste-pärasust, jälgides, et startiv ujuja on samal ajal kontaktis stardipukiga, kui finišeeruv ujuja puudutab seina. Kui kasutatakse teatevahetuse automaatset süsteemi, tuleb arvestada selle näite.

STIILIKOHTUNIK:

Stiilikohtunikud peavad jälgima, et sportlased järgiksid kinnitatud võistlusmäärusi ja selle ujumisviisi nõudeid, milles vahetus toimub. Samuti peavad nad jälgima pöörete määrustepärasust, aidates sellega pöördekohtunikke. Stiilikohtunikud peavad asuma mõlemal ujula küljeserval.

AJAMÕÕTJAD:

Suurtel võistlustel määratakse igale rajale kolm ajamõõtjat, muudel võistlustel üks. Kui ei kasutata elektroonilist ajavõtusüsteemi, siis tuleb määrata lisaks kaks ajamõõtjat, kes fikseerivad esimesena finišeerunud sportlase tulemuse. Vanemajamõõtjal peab olema varustopper, mis käivitatakse iga stardisignaali puhul.

Iga ajamõõtja peab fikseerima tema rajal ujuva sportlase aja. Vanemajamõõtja korraldusel peab ta fikseerima üle 100-meetriste distantside puhul ka lõikude vaheajad ning teateujumises kõikide etappide ajad. Kui võistlustel kasutatakse dubleeritud elektroonilist ajavõtusüsteemi, ei pea stopperitega ajamõõtjaid rakendama.

FINIŠI KOHTUNIKUD:

Finišikohtunikud asetsevad võimaluse korral ujulapõranda tasapinnast kõrgemal ja täpselt finišiliinil nii, et distants ja finišiliin on selgelt näha. Finišikohtunikud peavad pärast igat vahetust tegema otsuse, millises järjekorras osalejad finišeerusid, ning kontrollima samas ka finišeerumise määrustepärasust.