GALERII: ITERVJUU UJUJA KRISTJAN JÜRISOOGA

Intervjuu Kristjan Jürisooga

Laupäeva (16.11.13) hommikul on topikatel äsja lõppenud pikk ja raske treening. Lõpuks taban Kristjani, et paari järgneva minuti jooksul küsida temalt mõni kiire küsimus, sest noormehel paari tunni pärast juba uus trenn ees ootamas.

Tere Kristjan!
Tere!
1. Millal alustasid ujumisega ehk siis kui kaua oled ujunud juba?

Hmm… Ma arvan, et põhiiga on raske öelda. Ma arvan, et esimest korda trenni tulin vist 6 või 7 aastaselt aga eks ma olen terve elu ujunud, sest mu ema oli teener ja siis ma käisin väiksest saati ujumas iga nädal.

2. Miks valisisd just ujumise?

Ma olen endalt küsinud seda aga ma ei ole kindel. Üks hetk tuli valida jalgpalli ja ujumise vahel. Ei saanud enam kahte korraga teha ja siis millegipärast ma valisin ujumise. Isegi ei oska öelda „miks“ tegelikult.

3. Kes oli su esimene treener? Räägi temast.

No…kuidas võtta(vajub mõtesse). No põhimõtteliselt oli mu ema mu esimene treener. Aga kui ma esimest korda niiöelda trenni tulin ja läksin ujumiskursustele, siis oli Kaja Komissaarov mu esimene treener. Ma väga ei mäleta teda…(mõtleb) huvitav… huvitav naine oli. Mingi hetk läks ta minema meilt, sest ta läks RAM-i (Rocca Al Mare Kool) töötajaks, RAM-i kooli läks õpetajaks. Ma isegi ei mäleta, kaua ta mu treener oli, kas aasta või kaks.

4. Mis on siiamaani olnud sinu suurim saavutus?

(muigab) Hea küsimus! Ei, teagi… Võibolla just eredamad momendid jäävadki meelde. Saavutus on tegelt Eesti meistri tiitel on nagu tiitlina suur saavutus. Aga võibolla Euroopa Meistrivõistlustel osalemine on nagu kõige parem ja kõrgem tase. Samas on ka Põhjamaade Meistrivõistlustel, juunioride III koht päris hea tulemus.

5. Kuidas on praegu vorm enne Euroopa Meistrivõistlusi?

Ma arvan, et vorm on… no mitte öelda paljulubav aga täiesti normaalne, kui sellega nüüd midagi trastilist või halba ei juhtu, siis ma usun, et ma suudan hästi ujuda. Oma isiklukud rekordid kindlasti. Ehk siis ma hindan vormi heaks!

6. Millistel aladel võistled?

50 meetrit liblikat, 100 meetrit liblikat ja 100 meetrit kompleksi.
Aga milliseid tulemusi ootad?
No eelkõige muidugi isiklikke rekordeid.

7. Palju sul autasusid nagu medalid ja karikad, kokku on?

Hohohoo (naerab lõbusalt) Tõesti ei oska öelda. Ma arvan, et karikaid on… 30-40 kandis võibolla. Medaleid on paarsada. Mul on Eesti Meistrivõistluste medaleid, koos noorte ja juunioride klassidega, üle viiekümne.

8. Mis sa arvad, oled sa oma õele ja vennale eeskujuks?

Ma arvan küll jah. Eks ikka väikesmad õed-vennad vaatavad alati vist suuremate vendade-õdede poole.

9. Kaua sul veel ujuda plaanis on?

Seda ei oska öelda. Ma arvan, et tuleb vaadata aasta-aastalt või kuu-kuult ja eks mingi hetk tuleb hakata rohkem enda tervisele ja heaolule ka mõtlema. Ma ei ole veel endas selgusele jõudnud.

10. Mis on sinu moto?

Moto? (puhkeb üllatunult)

Jah, mis sunnib sind trenni iga päev tulema?

(väga pikk mõttepaus) Oi no see paneb mõtlema. No osaliselt paneb trenni tulema kohusetunne. (muigab omaette) Aga kui ma teeks ainult seda kohusetunde pärast, siis see ei oleks õige. Ehk siis ma ei tee seda ainult kohusetunde pärast… Ei, no mingi saavutuse pärast ikka. Võistlustel, kui sa võidad, siis on hea olla. Võidu pärast teed alati kõike. Saavutuste ja võidu pärast! Võita on ju alati hea…võidutunne on kõige parem. Võidutunne motiveerib!

JAH! Aitäh sulle!

Intervjueeris Karin Iilane
Intervjuu valmimise kuupäev: 16.11. 2013.

See Translation