Treeningkilomeetreid tegijamatelt kaugelt üle saja, ÜKE tunde kuhjaga- küll jõusaalis rassides,kui ka palli taga ajades, nii käte ja ka jalgadega – sellise saagi korjasime hpc keskmäestikulaagrist Pretorias. Päike peremehetses kõikidel päevadel ja kahjuks ainult ei paitanud põhjamaalaste õlgu, selgi ja nägusid, vaid põletas , nii et kreemidestki kasu ei olnud. Mitmedki treeningud tehti oiates ja hambad ristis aga hakkama saadi. Rasketele treeningutele vahelduseks ,võtsime seekord ette lausa pooleteisepäevase tripi tutvumaks kohaliku eluoluga. Külastasime “Lõvide parki”, kus puuritatud autos käisime endid valgetele lõvidele näitamas. Patsutasime, silitasime ja nännutasime lõvipoegadega ning söötsime kaelkirjakut. Järgnevalt külastasime nn.kohalikku Rocca al Mare muuseumi, kus 5 põliselanikest suguharu liikmed tutvustasid oma ajalugu ja kombeid. Näidati maju, kus sajandeid tagasi elati, millest toituti ja millised olid suguharude kombed. Tantsiti, lauldi ja pakuti veel rahvusroogi pealekauba. Varusime endile hoolega suveniire ja põrutasime edasi. Järgnevaks ööks sai koduks Kwalata rahvuspargi kompleks, kust õhtul tegime väikese safari ning peale madudega tutvumist õhtustasime tähistaeva ja lõkketule juures. Hommikul varavalges aga siirdusime kahe autoga jälle safarile. Suurem hulk tähtsamaid loomi, mida turistid kogu maailmast iga aasta Aafrikas vaatamas käivad, õnnestus ära näha ja fotodele jäädvustada. Tagasiteel tegime ka peatuse Pretoria kesklinnas ja saime meie giidilt Valentinolt põhjaliku ettekande Lõuna Aafrika ajaloost ja tänapäevast. Palju oli huvitavat informatsiooni ja nii nägime seda riiki hoopis uue külje pealt. Siis aga ruttu jälle treenima ja päevad lendasid ülihelikiirusel. Oligi aeg otsad kokku tõmmata ning suveniire ja muljeid täis kotid lennukile vinnata. Pikk reis kodupoole võis alata.
KOHTUMISENI PRETORIA!
Pildimälestused leiate galeriist.