Kotid ,suusad, kelgud ning uisud laaditi saanile ja sõit Haanja suunas võis alata.
Aastalõpu veetsid topikad lõuna Eesti lumiste kuplite vahel. Laagripaik võttis meid vastu mõnusa lumevaibaga kaetult. Puudel ja põõsastel olid lumemütsid peas ja lumekasukad seljas ning kõik see oli nii ilus, et tahtis hinge kinni võtta.
Kõik leidsid endale voodikoha , kõhud täis ja ruttu suusale. Rajad olid nagu ikka , kenasti sisse sõidetud. Egas midagi üle jäänud- muudkui rühkides mäest üles ja siuhti alla ja jälle üles ja jälle alla. Kes juba pool Veerpalu ja pool Smiguni mõõtu välja paistsid, nende kilomeetrid hakkasid ludinal lendama. Teistel hakkas aga „kiir“ suusavorm kogunema mitte tundide, vaid lausa minutitega. OEHH! Pole idagi mõnusamat mäest alla tuhisedes suuskadele jääda ja siis jälle koos teistega ähkides küngastest-mägedest üles rühkida. Olime vist tublid metsavahel müttajad, sest ilmataat kinkis meiole viimasel päeval imeilusa päikesepaiste. Suuremad ujujad kangutasid lisaks raskusi uues kuues jõusaalis ning kõigi viimased higistamised sai ärahigistatud saunalaval ja mahapestud jääaugus. Talirõõme ahmiti veel kelgumäel ja väikesed „graatsiad“ jäädvustasid mustreid värviliste tulede valgel uisuväljal.
Jälle bussi ja kodus me olimegi. Õnneks jätkub lumine muinasjutt meie kodulinnas Tallinnas.
KAUNIST AASTAVAHETUST JA KÕIKIDE SOOVIDE TÄITUMIST UUEL
2011ndal AASTAL!