Koolivaheaja saabudes , nagu tavaliselt , keeravad Topikad ninad lääne suunas ja suunduvad nn.”piinalaagrisse”. Piinatavaid ja piinajaid oli sel sügisel tõesti palju kokku kogunenud ja tagantjärele tarkusena võib öelda,et trennirohkest nädalast oli kamaluga kasu ja kes ikka endale hõlpu ei andnud ja kogu treenerite poolt valmiskeedetud treeningsupi ilusti ära sõid, nendel ka tulemused ,kas juba paranesid või on neid lähiajal oodata. Suurematel algasid hommikud varavalges juba 7 paiku ja nooremad ütlesid hommikule tere staadioniringil tiirutades. Kõik mõõtsid vees hulgim kilomeetreid ja tegid sadu saltopöördeid. Liumäel üritati trikoosid ja pükse õhemaks libistada ja mullivannis pelmeenina end keeda lasta. Vesistele treeningutele andis vahepaladena vürtsi üldkehalise ettevalmistuse treener Toomas, kes seekord näitas jälle hulgim põnevaid palliharjutusi ja saime kasutada uusi treeningvahendeid. Kes ikka viitsis see higistas ja tugevamaks sai! Kokatädid vaaritasid aga omaltpoolt väsimatult ja lakkamatult putru ja suppe ning veel kõike paremat – keegi nälga ei jäänud ja toit otsa ei lõppenud. Vabal ajal tehti lihtsalt koerust, patsutati ja togiti pallikesi ja ragistati ajusid suuremate ujujate poolt väljamõeldud viktoriiniküsimuste kallal. Viimasel päeval tuli veel fotograaf Tõnis meid aparaati jäädvustama ja nii mõnedki said päris modellitööd proovida. Pea see nädal linnutiivul ei lennanud ja buss väsinud ujujad emmede-isside rüppe ei toonud. Tänud ja tervitused Haapsalu Veekeskuse poole mõnusa treeninglaksu eest.