Nagu ikka suvelõpu lõikuskuul, kippusid TOPikad uut hooaja algust kuulutama ning jälle Haapsallu, kus oli soov pidada rattalaagrit, muidugi ujumisharrastuse meenutusega. 21.augusti hommikul oli 35ne kamp koos , sõiduks Lääne Eesti pealinna. Neli meie vaprat mudilast otsustasid kulgeda Haapsallu omal jõul, sadulad kannide vahel, maantee kaherattalistel: Pjotr, Tess, Herman ja Miko.
Läksime täis lootust, et ilm on veel päikeseline, vihmatu ja soe – saab ehk rannas aega veeta,meres ujuda ja kõike muudki, mida suvel veel pakkumata on. Aga noh- seda korda oli pisut teisiti. Kõigepealt katkes minek-tulek Mikol- 30km enne Haapsalut- kumm puru- Ain pidi mängima autoga kanderaami ja eks Pjotri ja Tessigi distantsi lõpp oli pisusut vaevaline.
Laager võttis tasapisi ilusa hoo sisse, kuigi ilm vusserdas kamaluga jahedust, hooti vihma ja ega tuulgi puhumata jäänud. Kuni saabus esimene laagri võiduajamine-duatlon. Võisteldi vanal raudteetammil, kus loodus aasta-aastalt tahab rattateed kitsamaks kasvatada. Võistlus oli täies hoos ning sportlik võidutahe kiirustas tagant. Õnnetus ei hüüa tulles ja nii see kõik juhtus. Lõpetasime tüdrukutega traumapunktis ning pärast jäi vaid konstateerida, et oleks võinud hullemini minna.
Ah jaa, siis jõudis külla Dave USA-st , Santa Monica Ujumisklubist. Ta veetis meiega paar päeva ja andis meile treeninguid omas mahlas. Kõik olid huvitatud , põnevil ja elevil. Noored ujujad said kingituseks ujumismütse ja uusi põnevaid harjutusi.
Aga Haapsalu koll käis veelgi kollitamas: jalgpallides tegid Kristofer ja Karleen pea nuppudega kõva matsu ning jälle viis tee traumapunkti. Külastus tõi poisile paar õmblust otsaette ja neiule hiigelsuure muhu juustepiirile.
Meie trennitegijate hulk vähenes ning see polnud veel kõik. Järgmisel jalgpallitreeningul võbises õrnakese Karini jalg nii, et jälle pidi autole hääled sisse panema ning sõit teadagi kuhu võis alata. Õnneks midagi katki ei olnud, kuid sidemed venitatud ning Karin nagu ühe jalaga tinasõdur. Rohelise põlvemaalingu sai ka lõbus Margaret, kes Rohukülla pedaale sõtkudes,põlvele potsatada otsustas. Õnneks hakkas laager otsa saama ning haavad saavad nüüd paranemisaega. Kõik laagrisündmused ei mahu kirjatükki, aga egas me nii õnnetud ka pole, kuuleme/näeme jälle uues kooli/trenniaastas.
TOPI SUVELÕPP EESTI LÄÄNES E.HOOAJAEELNE TREENINGTUNGLEMINE
